KJ-20260627-37D784
Koguriskikindlustus juhtum - Seesam Insurance
Paigaldati uus katel. Ca 6 kuu pärast oli katlas auk. Kindlustus keeldub hüvitamast viidates lepingus hüvitist välistavale punktile "pikaajaline korrosioon". (NB! Otsuses toetutakse eksperdi ARVAMUSELE, mitte teostatud ekspertiisile). Klient ei ole otsusega nõus.
Lisainfo: kliendil on Koguriskikindlustus, mis peaks maandama kõik riskid (ka need, mida muud kindlustused ei kata). Alloleva juhtumi puhul ei kehti seadme garantii, paigaldaja kindlustus ega muu - tegemist on ettenägematu olukorraga, mida ükski osapool poleks osanud ette näha ega ära hoida. Vaatamata sellele leidis kindlustus sobiva lepingupunkti hüvitise mittemaksmiseks. (Klient on olnud ca 10 a sama kindlustusfirma klient st maksnud igal aastal kindlustusfirmale ca 1500eur.)
Kiri kindlustusele
Annan ülevaate olukorrast ja seni tehtud asjadest:
* 2025a suvel vahetasime katla. Vana katel oli amortiseerunud, vajas vahetust - paigaldati De Dietrich EVO 230 170kW (kondensaatkatel)
* 5.veebr 2026 tuli kliendi poolt esimene väljakutse, et katlamajas on vesi maas ja süsteemi rõhk on 0 bar.
Tuvastasime, et katla tagasivoolu toru liitmikul on väike auk sees. Teavitasime probleemist katla müüjat (Hilaris OÜ) ja paigaldasime augule ajutise plommi, et saada küttesüsteem uuesti tööle. (Täitsime süsteemi uuesti ära, lekkeid rohkem ei esinenud, süsteem jäi tööle.)
Esmane hinnang lekke põhjuseks oli tagasivoolutoru valu defekt - tellisime katla müüjalt uue tagasivoolu toru.
(lisatud pildid)
* 21.veebr 2026 oli kliendi poolt järgmine väljakutse, kus probleem oli sama st katlamaja põrandal vesi maas ja küttesüsteemi rõhk 0 bar.
Kohale minnes selgus, et eelmise parandatud augu kõrvale oli tekkinud uus auk. Paigaldasime ka sellele augule ette ajutise plommi, täitsime küttesüsteemi uuesti ning kõik tundus jälle korras olevat.
(lisatud pildid)
* 26.veebr. saabus tellitud toru, vahetasime toru ära, täitsime uuesti süsteemi. Süsteem jäi toimima.
* 01.märts teavitas klient, et küttesüsteemi rõhk on jälle 0 bar-i, kuid katlamajas ei olnud näha, et kuskil oleks leke. Oli kahtlus, et leke võib olla katla sisene ja jookseb läbi kondensaadivanni kanalisatsiooni. Täitsime süsteemi mitu korda uuesti ja rõhk jäi pidama.
Kuna mitu sarnast sündmust oli järjest olnud, siis tekkis kahtlus, et midagi peab olema valesti ning tuleks kontrollida katlasüsteemi vett.
* 09.märts võtsime veeproovi nii küttesüsteemi veest kui ka täiteveest ja saatsime laborisse.
Labori tulemused kinnitasid, et kütteveega on midagi valesti (pH oli kõrge: 9,7) ja see on võimalik selgitus, miks tekivad torudesse augud.
Labori analüüsi tulemused: kirja manuses
Hetkel jääb täiesti arusaamatuks, mis on küttesüsteemis juhtunud, kuna küttesüsteemi on täidetud puhta veega, mille pH on lubatud piires/normis (täitevesi pH 7,1 - katla tehnilise kirjelduse poolt lubatud vahemik pH 6,5-9,0)
* 11. märts - küttesüsteemi rõhk oli jälle 0 bar. Sai lõpliku kinnituse, et leke on katla sisene, ning jookseb kondensaadi äravoolu kaudu kanalisatsiooni.
Hetkel paigaldatud süsteemile automaattäide mis võimaldab veel küttel töös olla kuna tegu hoonega mis on majutusasutus, kuid see lahendus on ainult avariiline ja ei taga süsteemi jätkusuutlikust kui peaks veel mõni auk juurde tekkima
Kuna tegu on uue paigaldisega ja tarnija ütleb, et küttesüsteemi pH on üle lubatud piiri (pH 9,7), siis ei lähe toode garantii alla.
Lisatud materjalid: 20260205_115048.jpg 20260205_120043.jpg 20260205_132405.jpg 20260221_121620.jpg Kuvat_mmis_2026-03-12_134450_katla_manual_lk_16_-_m_rkega.jpg 260461K_260462K_Summer_Servis_O_veeanal_s._001.png
Kindlustuse täpsustavad küsimused
Tere
Manuses esitatud defekteerimise kirjelduse kohaselt muutub küttevee pH tase katla töö käigus. Süsteemi juhitakse nõuetekohase pH tasemega vesi, kuid katla tööprotsessi tulemusena tõuseb pH tase lubatust kõrgemaks. Selle tagajärjel on tekkinud
katla komponentidesse kahjustused (augud).
Palume täpsustada, millisel alusel ei käsitleta antud juhtumit garantiijuhtumina, arvestades, et kahjustuse tekkepõhjus on seotud katla enda tööprotsessi ja omadustega, mitte väliste teguritega?
Ette tänades
Vastus kindlustuse küsimusele
Tere,
Täpsustame, et küttevee pH tase ei muutu "katla töö käigus", vaid küttesüsteemi sees on vee pH tase mingil põhjusel muutunud.
See ei ole seotud katla tööga, vaid süsteemi siseselt on toimunud mingid protsessid, mille tulemusena on vee pH, mis süsteemi täitmise hetkel on olnud normi piires tõusnud üle normi.
Üle normi olev vee pH on põhjus, miks ei saa seda juhtumit suunata toote garantii alla. (Katla enda töö ei põhjusta vee pH taseme muutust).
Tervitustega
Kindlustuse järgmine täpsustav küsimus
Tere
Täname selgituse eest.
Soovime siiski täiendavalt täpsustada, kuidas on põhjendatav asjaolu, et enne uue katla paigaldamist (ehk 25.a jooksul) ei esinenud küttesüsteemis sarnaseid probleeme (sh pH taseme
tõusu ega torustiku kahjustusi), kuid probleem ilmnes vahetult pärast uue katla paigaldamist ja kasutuselevõttu?
Arvestades ajalist seost katla vahetuse ja probleemi tekkimise vahel, palume selgitada, millised süsteemisisesed protsessid võiksid sellise muutuse põhjustada ning miks need ei avaldunud
varasema katla kasutamise ajal.
Kuidas on välistatud, et katla materjalid, konstruktsioon või töörežiim ei mõjuta küttesüsteemi vee keemilist koostist (sh pH taset)?
Ette tänades
Vastus teisele täpsustavale küsimusele
Tere,
Seda, kas vee pH on muutunud ka varasema katla kasutamise ajal, meie kahjuks öelda ei oska.
Varasemalt oli objektil malmkatel, mis oma materjal iseloomult on vee pH ja selle võimalikule muutusele tunduvalt resistentsem. Uus katel on kondensaatkatel, mis on sarnaste muutuste suhtes ilmselt tundlikum (sellest ka ilmselt tehase poolne vee pH nõue).
Lisaks täpsustame, et kahjustused pole mitte küttesüsteemi torustikus, vaid katla torustikus, mis näitab, et küttesüsteemi torustikul pole vee praeguse pH muutusega probleeme (kas need muutused olid ka varasemalt, seda me ei tea).
(PS Uue katla paigaldusel tühjendati süsteem vanast veest ja kogu süsteem täideti uue puhta veega - st pH 7,1)
Katla enda toimimisest/konstruktsioonist tingitud vee pH muudatuste võimaluse saab välistada sellega, et sel juhul peaks sarnane probleem (et katla töö tulemusena vee pH muutub) tekkima/olema tekkinud ka kõigil teistel sarnastel kateldel. Sel juhul oleks tehas mainitud toote konstruktsiooni vm vigade tõttu kas tootmisest ammu maha võtnud või tagasi kutsunud - meie teada seda probleemi teistel kateldel pole olnud).
(PS Oleme ise sarnaseid katlaid paigaldanud ka teistele Tartu objektidele - kõik toimivad korrektselt ja sarnast probleemi pole kusagil tekkinud.)
Tervitustega
Kindlustuse viimane täpsustav küsimus
Tere
Kas saan õigesti aru, et kahjustus paikneb katla sisemises torustikus (st katla konstruktsiooni osas), mitte hoone küttesüsteemi torustikus?
Vastus viimasele küsimusele
Tere,
Jah, kahjustus, millest jutt käib on katla sisene.
Tervitustega
Kahjuotsus
Tere
Kahju põhjuste väljaselgitamiseks tugineti sõltumatu eksperdi hinnangule (lisatud fail) . Ekspertiisi kohaselt oli küttesüsteemi kahjustuse põhjuseks vee keemilise tasakaalu muutumine süsteemi töö
käigus, mille tulemusena tõusis süsteemivee pH üle lubatud piiri ning tekkisid korrosiooniprotsessid. Ekspertiisi kohaselt kasutati süsteemis töötlemata ühisveevärgi vett, mille mineraalsus (sh karedus) ületas tootja soovituslikke näitajaid ning mille elektrijuhtivus oli piirväärtuse lähedal. Selline vee koostis koos süsteemi töötingimuste ja korduva täitmisega soodustab vee keemilise tasakaalu muutumist ajas.
See kinnitab, et kahjustuse kujunemine oli seotud süsteemi töö käigus toimuvate järkjärguliste muutustega, mitte ootamatu ja äkilise sündmusega
Oluline on rõhutada, et ekspertiisi põhjal toimus pH muutus:
süsteemi tavapärase töö käigus (kuumenemine, gaaside eraldumine),korduva täitevee lisamise mõjul,järkjärgulise protsessina ajas.Sellest tulenevalt ei ole tegemist ootamatu ega äkilise sündmusega, vaid aegamööda kujunenud tehnilise ja keemilise protsessiga.
Kindlustustingimuste kohaselt on koguriskikindlustuse alusel hüvitatav üksnes kahju, mille otseseks põhjuseks on ootamatu ja äkiline sündmus. Käesoleval juhul see tingimus täidetud
ei ole.
Tingimuste punkti 64 kohaselt ei kuulu hüvitamisele kahju, mis on tingitud aegamööda toimuvast protsessist, sealhulgas korrodeerumisest ja muudest sarnastest protsessidest .
Tingimuste punkti 65 kohaselt hüvitatakse erandina sellise protsessi tagajärjel tekkinud kahju vaid teisele esemele, mitte kahjustuse põhjustanud esemele endale. Antud juhul on kahjustunud
seade ise (katel).
Eeltoodust tulenevalt ei kvalifitseeru antud juhtum kindlustusjuhtumiks ning kahju hüvitamine ei ole võimalik.
Lisatud materjalid: Eksperdi_arvamus.pdf
Vaie või vastuväide
Tere,
Esitan vaide otsusele, millega keelduti kahju hüvitamisest kuna viidatakse aegamööda kulgevale protsessile.
Leian, et otsus ei põhine piisavalt tõendatud tehnilisel analüüsil ega vasta juhtumi tegelikule olemusele.
1. Ekspertiisi ja kahjukäsitluse puudused
Antud juhul ei ole ei ekspertiisi koostaja ega kindlustuse esindaja kordagi objektil kohapeal käinud ega kahjustatud seadmeid vahetult hinnanud. Samuti ei ole läbi viidud kahjustuskohtade füüsilist ega metallide analüüsi, mis võimaldaks tuvastada korrosiooni tüübi (ühtlane korrosioon, punktkorrosioon)
Lisaks ei ole ekspertiisi koostaja võtnud ise veeproove ega teostanud sõltumatut analüüsi, kuigi see oleks antud juhtumi puhul elementaarne. Järeldused tuginevad seega üldistele teoreetilistele käsitlustele, mitte konkreetse juhtumi põhjalikule uurimisele.
2. Juhtumi kronoloogia
Küttesüsteem töötas pärast paigaldust ilma lekete ja täitevee lisamiseta.
Esimene rike (läbiv auk torustikus) ilmnes olukorras, kus süsteemi ei olnud täiendavalt täidetud.
Sellest tulenevalt ei saa täitevee lisamist käsitleda kahju tekkimise põhjusena, vaid see oli juba tekkinud rikke otsene tagajärg. (Täitevee lisamine toimus alles pärast rikke ilmnemist.)
Ekspertiisis esitatud põhjus ei vasta tegelikule juhtumi kronoloogiale.
3. Veeanalüüsi tõlgendus
1) pH
Küttesüsteemi täideti paigaldamisel ühisveevärgi veega, mille pH vastab tootja nõuetele (09.03.26 võetud ühisveevärgi veeproovi pH 7,1)
* 09.03.26 tehtud analüüs näitas süsteemivee pH väärtuseks 9,7, mis ületab tootja lubatud piiri.
Kui pH tõus oleks süsteemi paratamatu ja püsiv tulemus, peaks sama täitevee kasutamisel pH pärast veevahetust uuesti tõusma. Sellist kinnitust praeguses juhtumis ei ole.
* 10.04.26 teostasime omalt poolt veel täiendava vee analüüsi, mis näitas süsteemivee pH väärtuseks 7,4 (ja trassivee pH 7,5) (veeanalüüsi dokument lisatud manusesse)
Oluline on, et hilisem pH ei tähenda süsteemi iseeneselikku normaliseerumist. Selleks ajaks oli katlas leke ning süsteem töötas automaattäite reziimis, mille tulemusena toimus pidev vee vahetus. Seetõttu on madalam pH selgitatav süsteemivee lahjenemisega madalama pH-ga täiteveega.
Samas näitab see pH väärtus trassivee pH-d (millega ka algselt süsteemi täideti) ja mis on süsteemi korrektse toimimise piirväärtuste vahemikus.
2) vee karedus
Ekspertiisis viidatakse vee mineraalsusele ja karedusele kui võimalikule probleemile. See väide toetub üldisele informatsioonile, mitte konkreetse objekti veeanalüüsile.
Lisaks on teada, et kõrgem karedus põhjustab eeskätt katlakivi ladestumist soojusvahetile ja torustike sisepindadele, mitte ei tekita metallpinna läbivat kahjustust. Katlakivi moodustumine võib vähendada soojusülekannet ja tekitada ummistusi, kuid ei põhjusta läbivaid auke metalltorudes. Seetõttu ei ole vee karedus piisav selgitus kirjeldatud kahjustuse tekkimiseks.
* 10.04.26 teostatud täiendava vee analüüsi tulemusel oli täitevee üldkaredus <0,3 mg-ekv/l, mis vastab ligikaudu 0,8 °dH-le. Katla tootja lubatud maksimaalne väärtus on 8,4 °dH. Seega on kasutatud vesi oluliselt pehmem kui lubatud piirväärtus.
4. Kahju iseloom ei vasta aeglasele kulumisele
Tegemist oli konkreetsel kohal tekkinud läbiva kahjustusega (auk torustikus, hiljem katlas), mitte ühtlase materjali kulumisega. Lisaks tekkis kahjustus suhteliselt lühikese ajaga (ca 6 kuud).
Selline kahjustus ei ole aegamööda toimuv (ühtlane) korrosioon, vaid pigem ühte konkreetset kohta mõjutav olukord (rike) (nt punktkorrosioon või muu lokaalset mõju avaldav mehhanism).
Kindlustuse/ekpertiisi käsitlus, et tegu on pikaajalise protsessiga ei vasta tõele, kuna kahjustada saanud ese on uus paigaldis (katel, mille eluiga on ca 10+...aastat), millel on ilmnenud kahjustus ca 6 kuu jooksul pärast paigaldust. Selline nähtus on katlasüsteemi puhul väga kiire ja ootamatu protsess.
5. Kindlustusjuhtum
Kindlustustingimustes on välistatud aegmööda kulgevad protsessid (kulumine ja korrosioon). Praegusel juhul ei ole tegemist ühtlase kulumisega, vaid konkreetse koha läbiva rikkega.
Tegemist ei olnud prognoositava pikaajalise kulumisega, vaid ootamatu ja ajaliselt piiritletud rikkega.
Arvestades, et täitevee kvaliteet vastas nõuetele ning kahjustus ilmnes lühikese aja jooksul ja lokaalselt, ei ole piisavalt tõendatud, et tegemist oli üksnes tavapärase kulumisprotsessiga. Kahju avaldus konkreetse ja ajaliselt piiritletud rikkesündmusena.
Lisaks juhime tähelepanu, et katel ja torustik on hoone tehnosüsteemi osad ja antud kindlustusjuhtumi puhul ei ole kahju tekitaja katel, vaid katel on kannataja. Kahju tekitaja on küttesüsteemi vesi.
Eeltoodust tulenevalt palun otsus uuesti läbi vaadata ning hinnata juhtumit tervikuna, arvestades tegelikku kronoloogiat, veeanalüüse ja kahjustuse iseloomu. Vajadusel palun kaasata täiendav sõltumatu ekspertiis.
Tervitustega
Keeldumise otsus
Tere
Edastan Teie vaidele vastused sinisega
1. Ekspertiisi ja kahjukäsitluse puudused
Antud juhul ei ole ei ekspertiisi koostaja ega kindlustuse esindaja kordagi objektil kohapeal käinud ega kahjustatud seadmeid vahetult hinnanud. Samuti ei ole läbi viidud kahjustuskohtade füüsilist ega metallide analüüsi, mis võimaldaks tuvastada korrosiooni tüübi (ühtlane korrosioon, punktkorrosioon)
Lisaks ei ole ekspertiisi koostaja võtnud ise veeproove ega teostanud sõltumatut analüüsi, kuigi see oleks antud juhtumi puhul elementaarne. Järeldused tuginevad seega üldistele teoreetilistele käsitlustele, mitte konkreetse juhtumi põhjalikule uurimisele.
Oleme juhtumi käsitlemisel tuginenud:
hooldusettevõtte Summer Service OÜ sündmuste detailsele kronoloogialeeelnevalt võetud veeanalüüside tulemustelesõltumatu tehnilise eksperdi (Schöttli Keskkonnatehnika AS) hinnanguleEksperthinnangu koostamisel kasutati olemasolevaid mõõtmistulemusi ning tehnilisi lähteandmeid, mille alusel oli võimalik tuvastada kahjustuse mehhanism. Kindlustustingimused
ei näe ette kohustust teostada igal juhul objektil füüsilist ekspertiisi või metallurgilist analüüsi, kui kahju põhjus on tuvastatav olemasoleva informatsiooni alusel. Seetõttu ei anna asjaolu, et ekspertiisi koostanud Schöttli Keskkonnatehnika AS objektil ise proove ei võtnud, alust järeldada, et ekspertiis või otsus oleks põhjendamatu.
2. Juhtumi kronoloogia
Küttesüsteem töötas pärast paigaldust ilma lekete ja täitevee lisamiseta.
Esimene rike (läbiv auk torustikus) ilmnes olukorras, kus süsteemi ei olnud täiendavalt täidetud.
Sellest tulenevalt ei saa täitevee lisamist käsitleda kahju tekkimise põhjusena, vaid see oli juba tekkinud rikke otsene tagajärg. (Täitevee lisamine toimus alles pärast rikke ilmnemist.)
Ekspertiisis esitatud põhjus ei vasta tegelikule juhtumi kronoloogiale.
Eksperthinnangu kohaselt ei ole küttesüsteemi kahjustuse põhjuseks üksnes täitevee lisamine, vaid ka:
vee keemilise tasakaalu muutumine süsteemi töö käigus (kuumutamine, gaaside eraldumine)mille tulemusena tõusis süsteemivee pH üle lubatud piiri Täiendava vee lisamine ei ole käsitletud ainsa põhjusena, vaid tegurina, mis võib protsessi süvendada.Seega ei välista asjaolu, et esimene leke ilmnes enne korduvat täitmist, kahjustuse tekkimist süsteemi sees toimunud keemiliste protsesside tulemusena.
3. Veeanalüüsi tõlgendus
1) pH
Küttesüsteemi täideti paigaldamisel ühisveevärgi veega, mille pH vastab tootja nõuetele (09.03.26 võetud ühisveevärgi veeproovi pH 7,1)
* 09.03.26 tehtud analüüs näitas süsteemivee pH väärtuseks 9,7, mis ületab tootja lubatud piiri.
Kui pH tõus oleks süsteemi paratamatu ja püsiv tulemus, peaks sama täitevee kasutamisel pH pärast veevahetust uuesti tõusma. Sellist kinnitust praeguses juhtumis ei ole.
* 10.04.26 teostasime omalt poolt veel täiendava vee analüüsi, mis näitas süsteemivee pH väärtuseks 7,4 (ja trassivee pH 7,5) (veeanalüüsi dokument lisatud manusesse)
Oluline on, et hilisem pH ei tähenda süsteemi iseeneselikku normaliseerumist. Selleks ajaks oli katlas leke ning süsteem töötas automaattäite reziimis, mille tulemusena toimus pidev vee vahetus. Seetõttu on madalam pH selgitatav süsteemivee lahjenemisega madalama pH-ga täiteveega.
Samas näitab see pH väärtus trassivee pH-d (millega ka algselt süsteemi täideti) ja mis on süsteemi korrektse toimimise piirväärtuste vahemikus.
2) vee karedus
Ekspertiisis viidatakse vee mineraalsusele ja karedusele kui võimalikule probleemile. See väide toetub üldisele informatsioonile, mitte konkreetse objekti veeanalüüsile.
Lisaks on teada, et kõrgem karedus põhjustab eeskätt katlakivi ladestumist soojusvahetile ja torustike sisepindadele, mitte ei tekita metallpinna läbivat kahjustust. Katlakivi moodustumine võib vähendada soojusülekannet ja tekitada ummistusi, kuid ei põhjusta läbivaid auke metalltorudes. Seetõttu ei ole vee karedus piisav selgitus kirjeldatud kahjustuse tekkimiseks.
* 10.04.26 teostatud täiendava vee analüüsi tulemusel oli täitevee üldkaredus <0,3 mg-ekv/l, mis vastab ligikaudu 0,8 °dH-le. Katla tootja lubatud maksimaalne väärtus on 8,4 °dH. Seega on kasutatud vesi oluliselt pehmem kui lubatud piirväärtus.
3.1 pH
On tuvastatud, et süsteemivee pH oli 9,7 (üle tootja lubatud piiri). Hilisem madalam pH mõõdeti olukorras, kus süsteem töötas automaattäitega.
Hilisem pH väärtus on mõjutatud süsteemi lahjenemisest täiteveega. See ei muuda asjaolu, et kahjustuse tekkimise hetkel oli süsteemivesi keemiliselt seadmele mittesobiv. Eksperthinnangu kohaselt võib pH tõus tekkida süsteemi töö käigus ka ilma väliste lisanditeta.
3.2 vee karedus
Nõustume, et vee karedus üksi ei põhjusta torustiku läbivaid kahjustusi, aga ekspertiisis ei ole karedust käsitletud ainsa põhjusena, vaid osana veekeemilisest keskkonnast, mis koos pH tõusuga, süsteemi töötingimustega võib soodustada korrosiooniprotsesse.
Seetõttu ei lükka karedust puudutav argument ümber järeldust, et kahjustus tekkis korrosiooni tagajärje
4. Kahju iseloom ei vasta aeglasele kulumisele
Tegemist oli konkreetsel kohal tekkinud läbiva kahjustusega (auk torustikus, hiljem katlas), mitte ühtlase materjali kulumisega. Lisaks tekkis kahjustus suhteliselt lühikese ajaga (ca 6 kuud).
Selline kahjustus ei ole aegamööda toimuv (ühtlane) korrosioon, vaid pigem ühte konkreetset kohta mõjutav olukord (rike) (nt punktkorrosioon või muu lokaalset mõju avaldav mehhanism).
Kindlustuse/ekspertiisi käsitlus, et tegu on pikaajalise protsessiga ei vasta tõele, kuna kahjustada saanud ese on uus paigaldis (katel, mille eluiga on ca 10+...aastat), millel on ilmnenud kahjustus ca 6 kuu jooksul pärast paigaldust. Selline nähtus on katlasüsteemi puhul väga kiire ja ootamatu protsess.
Teie hinnangul ei ole tegemist aegamööda toimuva protsessiga, kuna kahjustus ilmnes suhteliselt lühikese aja jooksul ja lokaalselt.
Kindlustusjuhtumi hindamisel ei ole määrav üksnes kahjustuse tekkimise kiirus, vaid eelkõige selle tekkemehhanism. Eksperthinnangu kohaselt tekkis kahjustus küttesüsteemi vee keemilise tasakaalu muutumise tulemusena, mille tagajärjel arenesid süsteemis korrosiooniprotsessid ja materjali lagunemine. Tegemist ei ole tuvastatava üksiku äkilise sündmusega (nt löök, purunemine, välismõju), vaid süsteemi töö käigus kujunenud protsessiga.
Ka juhul, kui kahjustus avaldub lokaalselt (nt läbiv auk torustikus või katlas), ei muuda see selle olemust – tegemist on materjali järkjärgulise kahjustumisega keemiliste
protsesside tulemusena.
5. Kindlustusjuhtum
Kindlustustingimustes on välistatud aeg mööda kulgevad protsessid (kulumine ja korrosioon). Praegusel juhul ei ole tegemist ühtlase kulumisega, vaid konkreetse koha läbiva rikkega.
Tegemist ei olnud prognoositava pikaajalise kulumisega, vaid ootamatu ja ajaliselt piiritletud rikkega.
Arvestades, et täitevee kvaliteet vastas nõuetele ning kahjustus ilmnes lühikese aja jooksul ja lokaalselt, ei ole piisavalt tõendatud, et tegemist oli üksnes tavapärase kulumise protsessiga. Kahjuavaldus konkreetse ja ajaliselt piiritletud rikke sündmusena.
Lisaks juhime tähelepanu, et katel ja torustik on hoone tehnosüsteemi osad ja antud kindlustusjuhtumi puhul ei ole kahju tekitaja katel, vaid katel on kannataja. Kahju tekitaja on küttesüsteemi vesi.
Kindlustustingimuste kohaselt hüvitatakse kahju, mis on põhjustatud ootamatust ja äkilisest sündmusest.
Käesoleval juhul ei ole kahjustuse põhjuseks tuvastatud konkreetset äkilist välist sündmust, kahjustus on tekkinud süsteemi töö käigus kujunenud keemiliste protsesside tulemusena. Sellised protsessid (sh korrosioon ja materjali lagunemine) on kindlustustingimuste kohaselt välistatud.
Oluline on, milline on kahju tekkemehhanism. Käesoleval juhul on tuvastatud, et kahjustus tekkis katla ja küttesüsteemi sees toimunud keemiliste protsesside tagajärjel. Seetõttu käsitletakse seda seadme sisemise rikke ja korrosioonina, mis on tingimustega välistatud.
Käesoleva juhtumi puhul on tuvastatud, et:
küttesüsteemi vee pH tõusis töö käigus üle lubatud piiri see põhjustas korrosiooniprotsessid ja lekked kahjustus kujunes süsteemi sees järk-järgult toimunud protsessi tulemusena Ei ole tõendatud äkiline ja ootamatu väline sündmus. Kuna kindlustustingimuste kohaselt ei kuulu hüvitamisele kahju, mis on põhjustatud korrosioonist, materjali lagunemisest, seadme sisemisest rikkest, jääb Seesam oma varasema seisukoha juurde.
Vaie või vastuväide
Tere
Esitan käesolevaga vaide otsusele, millega keelduti kahju hüvitamisest, viidates aegamööda kulgevale protsessile.
Teie otsus ei ole piisavalt tõendatud ega vasta kindlustuslepingu tingimustele ega juhtumi faktilistele asjaoludele.
1. Tõendamiskohustus ja kahjukäsitlus
Kindlustusandja on kohustatud kahjukäsitluses tuvastama:
– kindlustusjuhtumi toimumise asjaolud;
– kahju tekkemehhanismi;
– põhjusliku seose kahju ja väidetava protsessi vahel.
Käesoleval juhul ei ole neid asjaolusid piisavalt tõendatud.
Puudub:
– kahjustatud detailide füüsiline ülevaatus;
– metallurgiline analüüs;
– korrosioonitüübi määratlus;
– sõltumatu proovivõtt eksperdi poolt.
Sellest tulenevalt on järeldus, et tegemist oli aegamööda kulgeva korrosiooniprotsessiga, **oletuslik**, mitte tõenduspõhine.
2. Ekspertiisi ebapiisavus
Ekspertiis kirjeldab üldisi veekeemilisi mehhanisme (nt CO₂ eraldumine ja pH tõus), kuid ei tõenda nende rakendumist antud juhtumis sellisel määral, mis põhjustaks kirjeldatud kahjustuse.
Eelkõige puudub:
– korrosioonimehhanismi määratlus (ühtlane vs punktkorrosioon vs galvaniline vms);
– korrosioonikiiruse hinnang;
– tehniline seos pH 9,7 ja 5 mm metalltoru läbiva kahjustuse vahel ligikaudu 6 kuu jooksul.
Palun esitada konkreetne tehniline põhjendus (arvutus, standard või ekspertiis), mille alusel järeldatakse, et kirjeldatud tingimustes tekib sellise ajavahemiku jooksul läbiv kahjustus.
Ilma nende andmeteta ei ole võimalik järeldada, et tegemist oli tavapärase aegamööda kulgeva protsessiga.
3. Juhtumi kronoloogia
Faktiline ajajoon on järgmine:
– süsteem töötas pärast paigaldust ilma lekete ja täitevee lisamiseta;
– esimene läbiv kahjustus tekkis enne korduvat täitevee lisamist;
– täitevee lisamine toimus alles pärast rikke ilmnemist.
Seega ei ole põhjendatud seostada kahjustuse tekkimist korduva täitevee lisamisega.
Teie järeldus põhjusliku seose kohta ei vasta juhtumi tegelikule kronoloogiale.
4. Veeanalüüsi käsitlus
4.1 pH
On tuvastatud, et süsteemivee pH oli 9,7.
Samas:
– puudub tõend, et see väärtus oli püsiv tasakaaluseisund;
– puudub tõend, et see väärtus üksinda põhjustab läbiva kahjustuse kirjeldatud ajavahemikus.
Hilisem pH (7,4) mõõdeti automaattäitega töötavas süsteemis ning ei kajasta süsteemi loomulikku seisundit.
Seetõttu ei ole pH väärtuse põhjal võimalik teha järeldust kahjustuse tekkemehhanismi kohta.
4.2 Vee karedus
Mõõdetud vee karedus oli <0,3 mg-ekv/l (~0,8 °dH), mis on oluliselt madalam tootja lubatud piirist (8,4 °dH).
Seega:
– katlakivi teke on välistatud;
– vee karedus ei ole kahjustuse põhjuseks.
Ekspertiisis esitatud viide mineraalsusele ei ole seotud konkreetse objekti mõõtmistulemustega ega ole asjakohane.
5. Kahju iseloom ja tekkekiirus
Kahjustus:
– oli lokaalne (mitte ühtlane);
– avaldus läbiva rikkega;
– tekkis ligikaudu 6 kuu jooksul.
Selline kahjustus ei vasta tavapärasele aeglasele korrosiooniprotsessile.
Kui tegemist oleks ühtlase korrosiooniga, oleks kahjustus:
– jaotunud suuremale pinnale;
– avaldunud järkjärgulise kulumisena.
Käesoleval juhul viitab kahjustuse iseloom erandlikule rikkemehhanismile, mida ei ole tuvastatud ega tõendatud.
6. Kindlustusjuhtumi kvalifikatsioon
Kahju avaldus:
– ootamatu ja äkilise lekkega küttesüsteemis;
– lokaalse läbiva rikkega;
– ajaliselt piiritletud sündmusena.
Koguriskikindlustuse kohaselt on hüvitatav kahju, mille otseseks põhjuseks on ootamatu ja äkiline sündmus.
Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et tegemist oli tavapärase, prognoositava ja aegamööda kulgeva protsessiga.
Seetõttu ei ole põhjendatud välistuse kohaldamine.
7. Ette nähtavuse ja hoolsuse küsimus
Katel paigaldati ligikaudu 6 kuud enne rikke ilmnemist.
Süsteem täideti nõuetele vastava veega ning puudusid eelnevad viited võimalikule probleemile.
Kahju:
– ei olnud prognoositav;
– ei olnud tuvastatav tavapärase hoolduse käigus;
– ei olnud välditav mõistliku hoolsuse rakendamisel.
Seega ei saa kahju käsitleda tavapärase kulumise või hooletuse tagajärjena.
8. Järeldus
Teie otsus põhineb oletusel, et tegemist oli aegamööda kulgeva korrosiooniprotsessiga, kuid see ei ole piisavalt tõendatud.
Puudub:
– korrosioonimehhanismi tuvastus;
– korrosioonikiiruse põhjendus;
– otsene põhjuslik seos tuvastatud veeparameetrite ja kahjustuse vahel.
Kahju iseloom, tekkekiirus ja lokaalsus viitavad ootamatule rikkesündmusele, mitte tavapärasele kulumisprotsessile.
Eeltoodust tulenevalt palun otsus uuesti läbi vaadata.
Kui kindlustusandja jääb oma seisukoha juurde, palun esitada:
– tehniline põhjendus kahjustuse tekkemehhanismi kohta;
– viited standarditele või uuringutele, mis kinnitavad sellise kahjustuse tekkimist kirjeldatud tingimustes;
– ekspertiis, mis põhineb kahjustatud detailide füüsilisel analüüsil.
Vastasel juhul ei ole keeldumine piisavalt põhjendatud.
Tervitustega,
Kahjukäsitlusosakonna juhi vastus
TereOlen tutvunud Teie ja kahjukäsitleja vahelise kommunikatsiooniga ning muude toimiku dokumentidega. On täiesti arusaadav, et Teile kui kliendile on tekkinud kahju mõistetamatu. Samas
me hindame kahjuavaldust kindlustuslepingu kontekstis ning paraku see kindlustusjuhtumiks ei ole. Kahjukäsitleja on tehtud otsust selgitanud ning põhjendanud. Tehtud ekspertiisis on arvamuse kujundamise aluseks olnud allikad korrektselt välja toodud ning koostatud
arvamus on põhistatud.
Olukord, kus tehtud otsus ei vasta kliendi ootustele, ei ole kindlasti meie soov, kuid kahjukäsitlus peab oma otsuse tegemisel võtma aluseks kindlustuslepingu, mille oluliseks osaks
on kindlustustingimused. Kui Te olete seisukohal, et meie poolt tehtud otsus on vale ning kindlustustingimuste kontekstis peab olema tegemist kahju hüvitamisega, siis selleks on vajalik esitada vaie koos seda toetavate tõenditega, vajadusel omapoolse ekspertiisiga.
Parimate soovidega
Vastus kahjukäsitlusosakonna juhile
Tere,
Antud kirja lugedes on selge, et kirja kirjutaja ei ole tutvunud mitte ühegi asjasse puutuva dokumendi, kirja ega ekspertiisiga, vastasel juhul ei oleks võimalik mööda vaadata olukorrast, kus juhtumi sündmuste kronoloogia ning ekspertiisis aluseks võetu on kardinaalselt erinevad.
Kuna ekspertiisi järeldused on tehtud valedele eeldustele tuginedes, siis ei ole ka järeldused antud juhtumi kontekstis adekvaatselt põhjendatud ja pädevad.
Lisaks ei ole vastatud ka meie poolt esitatud täiendavatele küsimustele.
Seega ei ole praegusel juhul hüvitisest keeldumine piisavalt põhjendatud ja antud juhtumi asjaoludega kooskõlas.
Sellest lähtuvalt soovitame veelkord üle vaadata antud juhtumi asjaolud, kronoloogia, ekspertiisi ning vastata meie poolt esitatud küsimustele.
Hüvitisest keeldumine peab olema kliendile arusaadavalt ja adekvaatselt põhjendatud ja tõendatud, mitte lihtsalt viitamine kindlustustingimustele, mida tõlgendatakse meelevaldselt ja valedel alustel.
Loodame korrektsele ja adekvaatselt põhjendatud vastusele, et ei peaks lahenduse otsimiseks pöörduma ajakirjanduse poole.
Tervitustega
Kahjukäsitlusosakonna juhi teine vastuskiri
Tere
Selgitan veel, et meie keeldumisotsus tuleneb kindlustustingimuste punktist 64, mis sätestab, et „Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on
tingitud aegamööda toimuvast protsessist (näiteks kulumine, kriimustumine, korrodeerumine, katlakivi, materjali väsimine, kõdunemine, seenhaigus, majavamm, hallitus, kondenseerunud niiskus ja muud aegamööda toimuvad protsessid).“
Antud juhul oli tegemist olukorraga, kus katla torustikku tekkisid augud. Algselt üks, peale paikamist ja uuesti tööle saamist teine jne. Torustiku kahjustuste iseloom viitab sellele, et augud ei tekkinud
hetkeliselt, vaid kahjustusprotsess oli kestnud pikema aja jooksul. Antud kahju on aega-mööda tekkiv ning sellisel viisil (korrodeerumine) seadme kahjustumine ei ole kindlustatud riskiks ja sellest tulenevalt ei ole tegemist hüvitatava kahjuga.
Parimate soovidega
Teine vastuskiri kahjukäsitlusosakonna juhile
Tere,
Kirjutan seoses alloleva kindlustusjuhtumiga, kus hooldajana oleme edastanud informatsiooni, mille põhjal on antud juhtumi käsitlus kokku pandud.
Nagu varasemalt ka kirjutatud jääme ka praegu oma seisukoha juurde, et Teie, kahjukäsitlusosakonna juhina, ei ole piisavalt tutvunud antud juhtumi asjaoludega. Kuna kõik dokumendid on Seesamile edastatud ja ka korduvalt põhjendatud, miks antud juhtum peaks kuuluma hüvitamisele, siis ei hakka siin neid asjaolusid uuesti eraldi välja tooma.
Mõned täpsustavad punktid siiski:
1. Ekspertiisi järeldus on vale.
On tuginetud valele kronoloogiale ja seetõttu ei ole ekspertiisi järeldus adekvaatne.
2. Kindlustuse poolt ei ole mitte keegi käinud koha peal kahjustust uurimas - seetõttu tuginevad kõikvõimalikud järeldused ja otsused subjektiivsele käsitlusele, üldistele teadmistele, mitte konkreetsele olukorrale.
3. Meie varasemalt edastatud küsimustele pole keegi vastanud.
1. Tõendamiskohustus ja kahjukäsitlus
Puudub:
– kahjustatud detailide füüsiline ülevaatus;
– metallurgiline analüüs;
– korrosioonitüübi määratlus;
– sõltumatu proovivõtt eksperdi poolt.
2. Ekspertiisi ebapiisavus
Eelkõige puudub:
– korrosioonimehhanismi määratlus (ühtlane vs punktkorrosioon vs galvaniline vms);
– korrosioonikiiruse hinnang;
– tehniline seos pH 9,7 ja 5 mm metalltoru läbiva kahjustuse vahel ligikaudu 6 kuu jooksul.
Lisaks palusime esitada konkreetne tehniline põhjendus (arvutus, standard või ekspertiis), mille alusel järeldatakse, et kirjeldatud tingimustes tekib sellise ajavahemiku jooksul läbiv kahjustus.
Kuna ülaltoodud punktidele pole keegi vastanud, siis on viide "pikaajalisele protsessile" antud juhtumi puhul jätkuvalt tõendamata ja viitamine kindlustuslepingu konkreetsele punktile meelevaldne, subjektiivne ja asjassepuutumatu.
Jääme ootama vastuseid ülaltoodud küsimustele.
Kui küsimustele vastuseid ei tule ja te jääte oma seisukoha juurde viitega "pikaajalisele protsessile", siis oleme sunnitud pöörduma asja edasiseks kajastamiseks ajakirjanduse pole (kuidas Seesam kindlustus eirab fakte, teeb subjektiivseid ja meelevaldseid järeldusi, mis ei ole seotud konkreetse kahjujuhtumiga, tõlgendab kindlustustingimusi endale sobivas suunas ning tugineb ekspertiisile, mis on fakti-ja loogikavigu täis).
Tervitustega
Seesami juristi vastus
Tere, Jääme käesolevas asjas oma varasema seisukoha juurde.
Meie hinnangul ei saa vaidlust olla selles, et kõnealune katel vajab väljavahetamist korrosioonikahjustuste tõttu. Nimetatud asjaolu tuleneb Schöttli Keskkonnatehnika AS spetsialisti
Raul Juhkami 24.04.2026 koostatud arvamusest, mille kohaselt on kahjustuste põhjuseks vee kõrgest mineraalsusest tingitud korrosioon.
Ettevõtte varakindlustuse tingimuste 1/2022 punkti 64 kohaselt ei hüvitata kahju, mis on tekkinud aegamööda toimunud protsessi tagajärjel. Tingimustes on sellise protsessi ühe näitena
sõnaselgelt nimetatud korrodeerumine. Korrosioon on oma olemuselt materjali järkjärguline keemiline või elektrokeemiline lagunemine keskkonnamõjude toimel. Tegemist ei ole äkilise ja ootamatu sündmusega, vaid protsessiga, mis kujuneb välja materjali ja seda mõjutava keskkonna vastastikuse toime tulemusena. Seetõttu kuulub korrosioonist tingitud kahjustus kindlustustingimuste punktis 64 sätestatud välistuse alla.
Täiendavalt märgime, et käesoleval juhul ei kohaldu ka tingimuste punktist 65 tulenev erand. Nimetatud säte ei anna kindlustuskaitset kahjustuse põhjustanud kindlustatud eseme enda
taastamis- ega asendamiskuludele. Seetõttu ei ole katla remondi ega väljavahetamise kulud hüvitatavad ka selle sätte alusel.
Olete oma kirjas seadnud kahtluse alla esitatud erialase hinnangu põhjendatuse ning viidanud muu hulgas sellele, et puudub metallurgiline analüüs, korrosioonitüübi täpne määratlus,
korrosioonikiiruse hinnang ja kahjustatud detailide füüsiline ülevaatus.
Sellega seoses märgime, et kindlustusandja otsuse tegemiseks ei ole vajalik tuvastada korrosiooniprotsessi kõiki tehnilisi üksikasju ega koostada teadusliku põhjalikkusega metallurgilist
ekspertiisi. Käesoleva vaidluse lahendamiseks on oluline tuvastada kahjustuse olemus ning selle vahetu põhjus. Esitatud erialane hinnang võimaldab järeldada, et kahjustus on tekkinud korrosiooni tagajärjel. Asjaolu, et ei ole määratletud korrosiooni täpset alatüüpi, korrosioonikiirust või kahjustuse kujunemise täpset ajajoont, ei välista järeldust, et tegemist on korrosioonikahjustusega.
Teie kirjas viidatakse küll väidetavalt ebaõigele kronoloogiale, kuid ei ole selgitatud, milline konkreetne asjaolu on hinnangus tuvastatud valesti ega esitatud tõendeid, mis võimaldaksid
kahjustuse põhjuse osas jõuda teistsugusele järeldusele.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-de 229 ja 230 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele ta oma nõuded või vastuväited rajab. Kindlustusandja on esitanud erialaspetsialisti
koostatud dokumentaalse tõendi, mis võimaldab tuvastada vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud, sealhulgas kahjustuse olemuse ja põhjuse.
Riigikohus on selgitanud, et tsiviilkohtumenetluses on lubatud tugineda ka kaudsetele tõenditele, kui nende kogum võimaldab tuvastada vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud (Riigikohtu
20.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-17491/80, p 15.3, ning 15.12.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-14714, p 11.3).
Samuti on Riigikohus märkinud, et üksnes vastaspoole tõendite kahtluse alla seadmine ei ole piisav, kui sellele ei lisandu omapoolseid tõendeid, mis võimaldaksid jõuda teistsugusele
järeldusele (Riigikohtu 16.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 33).
Käesoleval juhul ei ole esitatud ühtegi erialast vastutõendit ega eksperdihinnangut, mis lükkaks ümber järelduse, et kahjustuse põhjuseks oli korrosioon. Samuti puudub alus seisukohale,
et kindlustusandjal oleks seadusest või kindlustuslepingust tulenev kohustus tellida uus ekspertiis üksnes põhjusel, et kahjustatud isik või tema esindaja ei nõustu esitatud erialase hinnangu järeldustega. Pelgalt olemasolevate tõendite üldsõnaline vaidlustamine ei muuda neid tõenditena kõlbmatuks ega anna alust pidada kahjustuse põhjust tõendamata asjaoluks.
Eeltoodust tulenevalt jääb kindlustusandja seisukohale, et kahjustuse põhjuseks on korrosioon ning tegemist on kindlustustingimuste punktis 64 sätestatud välistuse alla kuuluva kahjustusega.
Käesoleval hetkel ei ole esitatud uusi asjaolusid ega tõendeid, mis annaksid aluse kindlustusandja senise seisukoha muutmiseks.
Heade soovidega
VastusSeesami juristile
Tere,
Täname vastuse eest.
Tundub, et Teiegi ei ole ennast antud juhtumiga kurssi viinud. Kuidas muidu on võimalik mööda vaadata korduvalt välja toodud ja edastatud tõenditest, selgitustest ja argumentidest ja väita, et pole esitatud konkreetseid tõendeid? Lisaks ei ole me jätkuvalt saanud oma väga konkreetsetele ja juhtumiga otseselt ja väga olulisel määral seotud küsimustele mitte mingeid vastuseid.
Samuti on teie väide, et Samuti puudub alus seisukohale, et kindlustusandjal oleks seadusest või kindlustuslepingust tulenev kohustus tellida uus ekspertiis üksnes põhjusel, et kahjustatud isik või tema esindaja ei nõustu esitatud erialase hinnangu järeldustega asjatundmatu, kuna erialase hinnangu järeldustega ei nõustu me just seetõttu, et "erialane hinnang" tugineb valedele alustele. Seega on kliendil igati õigus nõuda uut ja adekvaatset ekspertiisi.
Seetõttu jääme omalt poolt jätkuvalt seisukohale, et Seesam kindlustus ei ole süvenenud probleemi detailidesse ning teete oma järeldused ekslikule ekspertiisile tuginedes ja tõlgendate tulemusi meelevaldselt.
Ekspertiis:
Oleme oma varasemates kirjades korduvalt esitanud omapoolseid fakte ja selgitusi ning juhtinud tähelepanu ekspertiisis esinevale valele kronoloogiale, millest tulenevalt on ekspertiisi järeldused samuti valed.
Kuna ekspertiis on teostatud valedele alustele tuginedes, siis ei ole meil kohustust edastada omapoolset analüüsi ega tõendeid, vaid kliendil on õigus nõuda kindlustusseltsi poolt pädevat ekspertiisi, mis tugineb õigetele andmetele. Seda pole kindlustuse poolt teostatud.
Järelikult on otsus, milles viidatakse valede andmete alusel teostatud ekspertiisile samuti vale.
Allolev on ekspertiisi Järeldus, milles esineb 2 punkti:
Ekspertiis:
Punkt 6 Järeldus: Täitevesi vastas nõuetele täitmise hetkel, kuid vee kuumutamine , lahustunud gaaside eraldumine ja korduv täitmine põhjustasid pH järkjärgulise tõusu. Selline pH tõus lõi alumiiniumsoojusvaheti jaoks ebasobiva keskkonna ning viis korrosiooni ja lekkete tekkeni.
1) on viidatud süsteemi "korduvale täitmisele" - mida ei toimunud
2) järeldus, et pH tõus "viis korrosiooni tekkeni" on konkreetne viide sellele, et tegemist EI OLE PIKAAJALISE (loomuliku) PROTSESSIGA, vaid süsteemis toimunud anomaaliaga.
Järelikult on ekspertiisi, kindlustuse ja teie poolt viidatud punktid ekslikud, puudulikud ja meelevaldselt tõlgendatud.
Kindlustus:
Teie väide:
"Asjaolu, et ei ole määratletud korrosiooni täpset
alatüüpi, korrosioonikiirust või kahjustuse kujunemise täpset ajajoont, ei välista järeldust, et tegemist on korrosioonikahjustusega."
See väide on samuti loogikaga vastuolus ja meelevaldne tõlgendus täpselt nii nagu teile sobib.
1. Oma hüvitamist välistavas selgituses viitate te korrosioonile kui pikaajalisele protsessile.
Kindlustuslepingu punkt 64 ütleb, et Hüvitamisele ei kuulu kahju, mis on tingitud aegamööda toimuvast protsessist (näiteks kulumine, kriimus-tumine, korrodeerumine, katlakivi, materjali väsimine, kõdunemine, seenhaigus, majavamm, hallitus, kondenseerunud niiskus ja muud aegamööda toimuvad protsessid).
Selle punkti alusel on vägagi määrav väidetava korrosiooni toimumise kiirus - ehk siis on põhjapanevalt oluline teada korrosiooni täpset alatüüpi, korrosioonikiirust või kahjustuse kujunemise täpset ajajoont
2. Te viitate, et tegemist on korrosioonikahjustusega, (mis justkui välistab hüvitamise)
Korrosioonikahjustus on hüvitamist välistava punktina väga konkreetselt välja toodud AINULT pikaajalise protsessi punktis.
Kuna antud juhtumi juures toimus kõik ebaloomulikult kiiresti (6 kuu jooksul, samas kui katal eluiga on 10-20 aastat), siis kiiresti (ootamatult) toimuva protsessi puhul ei ole kusagil välistatud korrosiooni (ehk siis jällegi on oluline teada korrosiooni täpset alatüüpi, korrosioonikiirust või kahjustuse kujunemise täpset ajajoont )
On ääretult kahetsusväärne, et klient pannakse olukorda, kus ühe asutuse lohakalt ja fakte ignoreerides teostatud töö on aluseks teise asutuse ebapädevatele järeldustele ja otsustele. Ja seda järjepidevalt vaatamata meie poolsetele korduvatele tähelepanu juhtimistele.
Leiame, et klient väärib siiski nii palju lugupidamist, et tema juhtumit käsitletaks asjatundlikult ja juhtumipõhiselt, mitte lihtsalt üldist ümmargust häma ajades.
3. Teie poolt viidatud kindlustustingimuste punkt 64, mis viitab pikaajalisele protsessile (korrosioonile) on hetkel samuti meelevaldne tõlgendus, kuna antud juhul ei ole tegemist pikaajaliselt kulgenud protsessiga (loomulik korrosioon), vaid antud juhumi puhul erakordselt kiire arenguga, misõttu ka meie viide ootamatule sündmusele (kuna antud juhtumi puhul ei olnud võimalik sellist arengut ette näha ega kuidagi ära hoida). Punkt 62 "Äkiline ja ootamatu sündmus on sündmus, mis leiab aset ootamatult ehk äkiliselt ja mille toimumist või sellest tingitud kahju ei saa kindlustusvõtja mõjutada ning selle toimumine kindlustusperioodil ei ole kindlustusvõtjale teada."
(Teie loogika alusel ilmselt algab pikaajaline korrosioon alates seadme tehasest väljumisest ja selle punkti alla on võimalik mahutada mistahes seadme mistahes rike mistahes ajavahemiku jooksul)
On kahetsusväärne, et Seesam kindlustus saab endale lubada kahjukäsitluse puhul asjatundmatut lahendust ja kogu juhtum taandatakse endale sobiva välistuspunkti alla.
Lõpetuseks:
Kuna me ei ole saanud juhtumi lahenduses konkreetseid ja pädevaid vastuseid ning toimub jätkuvalt üldine hämamine ning kuna teie jääte oma seisukoha juurde pikaajalise korrosiooni punkti alusel, siis ei jää meil kahjuks muud üle, kui pöörduda ajakirjanduse poole.
Leiame, et inimestel on õigus teada saada, millega nad võivad kokku puutuda, kui sõlmivad Seesam kindlustuses koguriskikindlustuse, mis lõpuks ei kata mitte midagi (olgugi, et nime poolest peaks see kliendi jaoks olema kõige kindlam valik). Lisaks tahame teavitada inimesi Seesam kindlustuse käitumisloogikast (kuidas Seesam kindlustus eirab fakte, teeb subjektiivseid ja meelevaldseid järeldusi, mis ei ole seotud konkreetse kahjujuhtumiga, tõlgendab kindlustustingimusi endale sobivas suunas ning tugineb ekspertiisile, mis on fakti-ja loogikavigu täis).
Heade soovidega